Mähkmepesu – tekkinud küsimustele vastuseid

Esiteks tahaks ma kohe Kadrit tänada kommentaari eest. Kui ma mähkmepesu postitust kirjutama hakkasin, sain ma peagi aru, et ma ei suuda kirjutada kõiki pesuaspekte korraga lahti – see oleks olnud minu senikirjutamata doktoritöö! Seega olen ma väga tänulik, kui tuleb lisaküsimusi, mis annavad võimaluse detailidesse laskuda. Tulistage aga edasi! 

Kahjuks mähkmetootjad nii detailset pesemisjuhendit kaasa ei pane ja mulle tundubki, et olen mõned oma lapse mähkmetest “ära rikkunud” – need on hallid, kõvad ja karedad ja krõpsud ei pea, mõned minumeelest ka lekivad rohkem kui alguses.

Mähkmetootjad ei saagi, kahjuks, panna kaasa väga täpseid pesujuhendeid. Esmalt seetõttu, et tarbijat mitte ära ehmatada “liigse” infoga, teisalt selle tõttu, et igal turul on pesuvahendid erinevalt kätte saadavad ja seega ei saa nad soovitada mingeid kindlaid marke ega ka niiöelda “sundida” tarbijat valima näiteks öko-pesuvahendeid. 

Krõpsud, nagu kõik tihedat kasutust ja liikumist saavad asjad, kuluvadki. Kallimatel mähkmetel on krõpsud tavaliselt peajagu paremast kvaliteedist ja kestavad kauem, aga lõpuks väsivad nemadki. Kui mähe on muidu igati vinks-vonks, siis ma soovitan kas ise või mõnel sugulasel (või ka õmblejal) paluda krõpsud ära vahetada.

Mähkmete kõvadus ja karedus ei ole tegelikult iseenesest mingi probleem. Jah, muidugi, äsjaostetud imepehmed mähkmed on väga nummid, aga karedatega võrreldes nende imavusomadused ei erine. Üks variant, kuidas karedaid ja kõvu mähkmeid pehmendada on puhas kondiaur – mudi natuke ja ongi pehmemad. Lapsi üldiselt ka kõvadus ei häiri, sest ihusoojuses ja -niiskuses muutub kare mähe väga ruttu pehmeks. Järele proovitud! 

Aga kui mähkmete karedusele lisandub veel mõni muu “sümptom” (nt. mähkmete märgumisel tugev ammoniaagi hais või hall värvus või vähenenud imavus), siis on asja tuum sügavamal. Kuna pole täpsustatud mähkmete materjal, siis ma pakun praegu huupi, et tõenäoliselt on tegu sellega, et mähkmetesse on ladestunud pesuainet. Eriti lihtsalt juhtub see mikrofiibrist kanga puhul, aga ka marlid-bambus võivad samamoodi väga pika kasutusaja jooksul “hallitada”. 

Värvist lähevad vist sellepärast, et pesen muu pesuga koos ja see ei ole alati ja ainult valge. Kas teie pesete ainult valge pesuga koos?

Ei pese! Pesen mähkmeid koos selle pesuga, mille kord parasjagu on. Vahel valge, vahel värviline, vahel must pesu. Seda jälgin küll hoolega, et kui on uusi äsjasoetatud ihukatteid pesta, siis sinna pessu ma mähkmeid ei pane (eriti punaste-roosade-lillade-oranžide ning tumesiniste asjade puhul). Aga nagu tänane kogemus näitab, siis ma kogu aeg ei ole hoolikas – üks paar roosasid beebiretuuse sattus täna pessu…. ja nüüd on mu puuvillmähkmed õrnalt sireliroosad :D. Õnneks käivad mähkmed intensiivselt pesus, seega lootust on, et ehk see roosakas toon kulub kunagi maha ka. (Tumesiniste teksadega koos pestes peab olema kindel, et teksad enam värvi ei anna!)

Tavaliselt kakased mähkmed loputan, pigistan suurema vee välja ja hoiustan kuivalt ämbris. Aa, unustasin seebitamise! Kakased mähkmed puhastan harjakesega ja seebitan pesuseebiga sisse, see on mu loputamine.

Mmm… siin võib peituda kurjajuur. Pesuseepi ma ei kasutaks, seep ladestub nimelt väga lihtsalt kangakiududesse ja tulemuseks on imavuse kaotanud mähkmed. Ma ise ei seebita enam kakaplekke – vahepeal hõõrusin nad sapiseebiga sisse küll, siis kui tütrekese kaka muutus paksemaks ja mulle tundus, et muidu ei saaks masin neid plekke välja. Aga mähkmetel, mis masinast tulid, oli tugev seebilõhn juures ka peale lisaloputust ja kui on lõhn, on ka seep, seega ma loobusin. Minu mähkmed on senini plekitud. Rinnapiimal oleva beebi väga vedel kaka on vees lahustuv ja eraldi plekieemaldust ei vaja. Kui laps hakkab sööma ka muid asju, siis võib alul olla hirm, et järsku need plekid jäävad, aga kogemus on näidanud, et isegi, kui ma olen tirtsule sisse söötnud pea pool liitrit mustikaid, siis plekke mähkmetesse ei jää, kuigi väljaheide on mõnus tumesinine-must. 

Pesen mähkmeid iga päev 40-60 kraadiga (sõltuvalt kui mustad need mulle tunduvad), tsentrifuug 600 (aga nüüd hakkan rohkem panema) ja cotton-programmiga (solgutab neid pisut üle kahe tunni, aga mulle on tundunud, et lühema programmiga ei saa puhtaks).

Siin peitub üks neist huvitavatest detailidest, mis alguses mind üldse mõtlema ei pannud, aga kui päevakorda tekkis küsimus, kas mähkmepesu on ökoloogiline, sest kasutab palju energiat ja vett, ajas see mu netiavarustesse vastuse jahile. Kokkuvõtvalt (kindlasti tulevikus kirjutan sellest detailsemalt veel): pikk puuvilla pesuprogramm ei anna paremaid tulemusi kui lühem sünteetiliste kiudude oma – ta annab parema tulemuse vaid siis, kui masin selle pika programmi jooksul laeb mitu korda uut vett, tsentrifuugib musta vee välja ja võtab sisse ka NB! uue koguse pesuvahendit. Ma pole sellist masinat veel omanud. Lisaks tekib küsimus, miks lasta masinal kauem huuata, kui saab ka lühikese programmiga pesu puhtaks. Nagu ma eelmises pesupostituses mainisin, oma masina tundmine on eteim viis leida kompromiss pesu kestvuse ja ökoloogilise mõtlemise vahel. Kui pesu saab puhtaks kiirpesuga, siis pole pikemat programmi vaja proovidagi :).

Mõtlesin proovida ka mahkmed.eu lehel kirjeldatud põhjalikku puhastust ehk strippingut (http://mahkmed.eu/riidest-mahkmete-kasutamine-ja-hooldamine), kas olete ise ka seda teinud?

Olen teinud strippingut (alati, kui kasutatud riidest mähkmeid ostan), aga mitte samamoodi nagu sellel veebilehel kirjeldatud. Kindlasti töötab ka nende soovitatud variant, aga mina ise pesen kõigepealt mähkmed 60 kraadi juures vähese vahendiga (15 ml 4-5 kilo mähkmete kohta), ning lisan natuke naatrium perkarbonaati (sellest pean ma ka ühe pika postituse kirjutama) ning siis veel kaks 40 kraadist pesu ilma vahendita. Puuvillaste mähkmete ning mikrofiibrist sisude süvapesuks soovitan ma (kui eelnev ei töötanud) neid keeta. Katariina on sellest siin põhjalikult kirjutanud, seepi mina ei soovita, ning valgendamine peaks olema kõige viimane hädaabinõu.,

Siis küsiks veel konkreetsete pesuvahendite kohta. Millist kasutate? Ma ei ole enda omas kindel (Mayeri sensitive pulber, mulle tundub, et alati ei pese pesu puhtaks).

Mayer’i pesuvahendist on kirjutanud taas Katariina. Minul selle vahendiga kogemus puudub (kuna veebilehel neil koostisosi ka kirjas pole, siis ei oska soovitada ka. Proovin mõni päev poes uurida etiketilt, kas see muidu minu kodus mähkmete pesuks kvalifitseeruks – ma olen natuke nõudlik selle koha pealt). Praegusel hetkel kasutan Natural Sense pesuvahendit Bio4You poest. Rabasin selle kiirkäigul läbi poe (pisike virises ja keskmist tabas äkiline pissihäda), valida ja süveneda etikettidel olevasse informatsiooni polnud aega. Tavaliselt ma ikka loen silte ja proovin leida optimaalse suhte hinna ja kvaliteedi vahel, kuigi jah, mu pesuvahend on juba viimased aastad olnud öko omad. See pesuvahend sobib mähkmepesuks väga hästi. Ainus miinus on tema kopsakas hind. Samas, ostsin liitrise pudeli 21. juunil ja see pole mul veel ikka otsa saanud, silma järgi hinnates saan veel vast 7-8 pesukorda teda kasutada (pesen peaegu iga päev pesu ja suvisel ajal on meid 3 last ja 2-4 täiskasvanut).

Ja kui palju panna äädikat ning kas seda peaks enne ka lahjendama või panengi eestlaetavasse masinasse kohe pesu hulka.

Äädika kasutamisega on sellised lood, et kui äärmist vajadust pole, siis parem mitte (mõned pesumasina tootjad taunivad pesumasinas äädika kasutamist ja see on üheks garantii enneaegse lõppemise põhjuseks). Äädikas aitab tõepoolest pesuvahendi jääke kangast välja saada, seega võib seda kasutada aeg-ajalt (nt siis, kui teha strippingut), aga temast ei pruugi üldse olla tolku. Kui kasutada, siis 60-70 ml pesupehmendi sahtlisse – sellisel juhul vajub ta pesuvee sisse just loputusfaasis, mil temast tolku võib olla. Kui pesus on PULid, siis ma kaaluks tõsiselt, kas äädikat ikka kasutada. Sidrunhappe lahus on soovitatavam, kui tahta pesu pehmendada.