Mähkmepesu ABC – kuidas määrdunud mähkmeid hoida?

Pange mahub 2,5 päeva varu. Suurus ca 8L.

Hakkasin nädalavahetusel postitust mähkmepesust kirjutama ja see venis nagu tatt aina pikemaks. Peale mõne aspekti kirjeldamist tundus nagu kirjutaks ma doktoritööd, seega loobusin mammutpostitusest. Kogu pesu teema on nii pikk ja nii palju küsimusi tekitav (ja ma pean ju enne kõik oma väited üle kontrollima), et keegi ei viitsiks seda ühe raksuga lugeda. Kuna aga ilmad soosivad pesupesemist ja mähkmehooldust, siis teen ikkagi otsa lahti.

Kui meil taas korduvkasutatavad mähkmed kodus jutuks tulid, ütlesid Teismeline ja Härra ühest suust, peaasi, et ei haiseks! Ütlesin naerdes küll, et ei nad haise, aga viskusin selle peale netiavarustesse ja foorumitesse, tasapisi vormusid kogemustekillud ja leitud inforäbalad teadmiseks, mida teha, et mähkmelaadung ei hakkaks lehkama ja et pesupesemine ei kasvaks üle pea. Nagu mul teise lapse mähkmisajal korra-paar juhtus – olin roheline ses teemas ja infot ei olnud ka palju ringlemas.

Naljakas öelda, aga mähkmepesijad jaguvad kahte leeri – märja ja kuiva ämbri koolkonda. Kohe seletan.

Märja ämbri (wet pail) ardunud kasutajad täidavad ämbri poolenisti veega ja hoiustavad määrdunud mähkmeid seal sees. Kindlasti peab olema kinnise kaanega ämber/pang, mis sulgub korralikult. Eeliseks on, et ei pea masinaga eelpesu tegema (sest see on põhimõtteliselt juba tehtud) ja plekke jäävat väidetavalt vähem. Lisaks väidavad selle kasutajad, et haisu tekib vähem. Miinuseks on raske ämber, oht uppumiseks (jah, see olla kõige riskantsem aspekt selle juures) ja mõnede materjalide kiirem lagunemine, kui neid vees hoitakse (nt bambuskiud muutuvad hapraks). PUList mähkmekatteid ei tohi vees pika-ajaliselt leotada, sest nende töökindlus väheneb. Samuti peaks märjas ämbris vett iga päev vahetama ning mähkmete pesumasinasse saamine võib olla veidi öka (kui just pole pealtlaetav pesumasin).

Kuiva pange (dry pail) hoidistajad hoiavad mähkmeid as is ehk nii nagu nad lapse alt tulevad. (Otseloomulikult puhastatakse kakane mähe enne hoiustamist paksemast kraamist mõlemal hoidistamise juhul). Kui mähkmeid eelnevalt ei loputata soovitatakse ämber seest katta kas nailonist või PUList kotiga. Mähkmeämber on enamasti kaetud. Selle meetodi puhul peab kindlasti kasutama eelpesu programmi (ja väga oluline on selle juures, et eelpesu lõppeks tsentrifuugiga enne kui algab põhipesu). Eeliseks otseloomulikult lihtsus ja kiirus. Miinuseks tugevamad plekid.

Vaieldakse veel selle üle, kas parem on kaanega või kaaneta. Mulle on jäänud inimeste kogemusi lugedes mulje, et kes hoiab kaaneta panges, kurdab vähem, et mähkmed haisevad.

Lisaks on veel üks hoiustamisviis, mis on pea sama kui dry pail ning mida ka mina praegu väga edukalt kasutan:

1. Lobistan pissise mähkme läbi külma veega (pean alati 30-40 sekundit ootama, enne kui kraanivesi pesemiseks parajalt soojaks jõuab minna, nii et kasutan seda alguse külma vett mähkmeloputuseks. Muide külmas vees loputades ei kinnistu plekid kiududesse) ja jätan selle pepupesu ajaks kraanikaussi. Alguses kui rinnapiimalapse kaka on vedel, siis toimin samamoodi, aga lapse kasvades väljaheited paksenevad ja sellest ena ei piisa. Kui meil juhtub, et kaka on mähkmesse tulnud ja mingil põhjusel ma mähkmepaberit ei pannud, raputan suurema osa vetsupotti ning jätan mähkme kraanikaussi ootele – pärast lapse mähkmimist puhastan harjaga (leidsin poest suurema küüntepuhastamiseks mõeldud harja, mis on pehmete harjastega, et sisemist fliisi ei lõhuks) mähkme ära.

2. Pigistan vett mähkmetest välja – PUList mähkmeid väänata ei tohi! Ka bambuskiud muutuvad märjana nõrgaks, seega ma ei vääna mähkmeid välja.

3. Hoiustan kuivas kaaneta panges, mis seisab pesumasina kõrval. Mitte midagi pange ei lisa. Olen sedasi hoiustanud nii 15kraadise ilmaga põrandakütet kasutades kui ka nüüd +30 kraadi juures maksimaalselt 3 päeva ja mitte keegi, ka minu õde, kel on väga hea lõhnataju, pole kordagi öelnud, et mähkmed haisevad. Kui neid masinasse kallan on vaid õrn ammoniaagi lõhn pange põhjas olevatel mähkmetel, aga muidu seda ei tunne.

NO-NO’s:

1. Ei tohi lisada hoiustusvette äädikat (siinkohal pean silmas siis distilleeritud äädikat, mitte õuna- või veiniäädikat). Äädikas on enamasti OK loputusvees, aga mitte hoiustusvees – tootjad hoiatavad, et äädikas lagundab PUList mähkmekatteid ja nõrgestab mähkmekumme.

2. Söögisooda (NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat) on OK, kui seda raputada natukene (maksimaalselt 50-60 ml – pange põhja, et haisu vähendada) või hoiustusvette, kui tahetakse mähkmeid valgendada. Kindlasti mitte panna soodat pange, kui panges on bambusest mähkmed, sest sooda lõhub bambuskiude*. Söögisooda aitab ka määrdunud mähkmeid valgendada. NB! Pesusooda ehk kaltsineeritud sooda Na2CO3 ei sobi mähkmetepesuks – ebapiisaval loputamisel jäävad mineraalid, mis vabanevad veega kokkupuutel, mähkmetesse ja tekitavad tugevaid nahaärritusi.

3. Essentsõlid ehk eeterlikud õlid. Tihti neid kasutatakse haisu ja bakterite vastaseks (eriti teepuuõli), aga neil on mõned omadused, mida peaks silmas pidama. Esiteks, essentsõlid ei ole PULi puhul soovitatavad, nad kipuvad otsekontaktis PULe “auguliseks sööma”. Teiseks, kuna essentsõlid jäävad riidekiududesse, võivad nad tekitada nahale allergilise reaktsiooni. Kolmandaks, väidetavalt ei toimi essentsõli vees lahustatuna enam eriti antibakteriaalselt, sest tema kogus on liiga väike (ma ei leidnud ühtki uuringut kahjuks selle väite kinnituseks). Kui on soov kasutada essentsõlisid haisublokeerimise eesmärgil, siis tuleks kasutada nt kas fliislappi, millele on tilgutatud maksimaalselt paar tilka või mõnd beebisokki, mille sisse kallata soodat ja tilgutada natuke essentsõli ning siduda see pange siseserva külge rippuma.

Kõige olulisem on muidugi, et mähkmeid pestaks maksimaalselt iga 2-3 päeva tagant, muidu võib tekkida panges hallitus ja sellest on raske (loe: pea võimatu) lahti saada!

Jagage palun on kogemusi siin kommentaariumis! Tahaks kuulda, kas teil on muid edukaid (või mitte-edukaid) kogemusi. Ja palun, kui viitsid, vasta ka küsitlusele:

 

*Lihtsustatult kirjeldades: bambuskiude toodetakse muutes bambus esmalt pudrutaoliseks massiks ja siis seda massi läbi aukude surudes (piltilikult nagu spaghette tehakse). Sooda sunnib bambuse tagasi oma pudrutaolisse olekusse.